Podcast

Kestlikkus tervishoius ei tähenda ainult energiakulusid või jäätmete sorteerimist, vaid puudutab otseselt ka patsientide ohutust, töötajate heaolu ja igapäevaseid kliinilisi otsuseid. Haigla on keeruline süsteem, kus iga muudatus peab olema läbimõeldud, põhjendatud ja toimima päriselus. Selles episoodis räägime, kuidas kestlikkus saab olla juhtimisvahend, mitte pelgalt regulatiivne kohustus. Vaatame, kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on kestlikkusest kujunenud praktiline suunaja otsuste tegemisel ning miks on oluline siduda keskkonnamõjud otseselt inimeste tervisega. Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas Andra Migur, Põhja-Eesti Regionaalhaigla rohepöörde juht. Vestluses jagab Andra kogemusi PERHi kestlikkuse teekonnast, vabatahtlikust ESG aruandlusest ning sellest, kuidas väikesed käitumuslikud muudatused võivad viia väga suurte tulemusteni.

Kuidas teha turundust nii, et see oleks päriselt vastutustundlik, läbipaistev ja usaldusväärne? Kas kestlik turundus on lihtsalt rohepesu uue nimega või hoopis turunduse loomulik järgmine arenguetapp? Selles episoodis räägib kogenud turundusjuht ja kestliku turunduse eestkõneleja Elen Kahro-Mugamäe, kuidas kestlik turundus tegelikult toimib ning millised on selle praktilised ja strateegilised aspektid. Elen toob välja, miks kestlikkus ei ole eraldi turundusliik, vaid tõenditel põhinev ja aus turundus, mis toetab ettevõtte ESG strateegiat ja tugevdab brändi usaldusväärsust. Seekordses ESG Impulsi episoodis räägime, kuidas vältida greenwashing’ut, mõista roheväidete konteksti ning kasutada digitaliseerimist ja AI-t kestlikuma turunduse loomiseks. Samuti jagab Elen praktilisi näiteid hotellinduse ja teenusmajanduse valdkonnast (nt ibis, Duco/Tuko hotellid), näidates, kuidas kestlikkus saab olla loomulik osa kliendikogemusest ja ärimudelist, mitte eraldiseisev kampaania.

Kuidas luuakse usaldusväärne EPD (Environmental Product Declaration) ja miks sõltub selle kvaliteet LCA andmetest? Selles episoodis räägib LCA Supporti asutaja ja juht Anni Oviir, kuidas toimub elutsükli analüüs (LCA), EPD koostamine ning sõltumatu verifitseerimine. EPD (Environmental Product Declaration) mängib järjest suuremat rolli ehituses, tootmises ja hankes. Kuid mis tegelikult juhtub kulisside taga, kui ettevõte soovib oma toote keskkonnamõju ausalt ja standarditele vastavalt esitada? Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas Anni Oviir, LCA Supporti asutaja, LCA konsultant ja sõltumatu EPD verifitseerija. Räägime detailselt sellest, kuidas toimib elutsükli analüüs (LCA), miks andmete kvaliteet on EPD aluseks, ning milliseid standardeid ja verifikatsiooninõudeid ettevõtted peavad arvestama.

Kuidas jõuab ventilatsioonitoodete tootja reaalse mõjuni, mitte ainult lubadusteni? Mida tähendab kestlikkus ettevõttes, kus töötab üle 500 inimese ja mille tootmine, tarneahel ja kliendid ulatuvad üle Põhja-Euroopa? Selles episoodis räägime ausalt sellest, kuidas ETS Nord alustas oma kestlikkuse teekonda, millised olid esimesed sammud ning kuidas jõuti tulemusteni, mis räägivad enda eest – üle 10% väiksem CO₂ jalajälg ning 75% müüdud toodangust kaetud EPD-dega. Arutame ka seda, kuidas kestlikkusest saab osa ettevõtte kultuurist – mitte projekt, vaid läbiv mõtteviis. Räägime töötajate kaasamisest, tarnijate nügimisest, andmete kogumisest ning sellest, miks regulatsioonidele reageerimise asemel tasub neist samm eespool olla. Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas ventilatsioonilahendusi tootev ettevõte ETS Nord, keda esindavad finantsanalüütik Marilen Puusep ja jätkusuutlikkuse juht Marcus Kukkonen. Nad jagavad praktilist kogemust sellest, kuidas ettevõttes sai alguse CO₂ jalajälje mõõtmine, miks mindi kohe täis-skoobiga arvutuste juurde ning kuidas loodi eraldi jätkusuutlikkuse juhtstruktuur, mis aitab teemat süsteemselt edasi viia.

Kas linnaruumi saab planeerida nii, et see oleks korraga inimlik, keskkonnateadlik ja pikaajaliselt toimiv? Hundipea linnaosa Paljassaares on üks Eesti ambitsioonikamaid arendusprojekte, kus tuleviku linn sünnib andmete, modelleerimise ja teadlike valikute kaudu. Selles episoodis on külas Markus Hääl, Hundipea arendusjuht – inimene, kes veab eest uue linnaruumi loomist endisel tööstusalal, kus tehnoloogia ja looduse tasakaal ei ole kompromiss, vaid lähtepunkt. Hundipea arenduses kasutatakse digitaalset kaksikut, et modelleerida energiakasutust, mikrokliimat, varjutust, hoonete paigutust, liikumisvooge ja CO₂ jalajälge juba enne, kui füüsilised otsused tehakse. Seekordses ESG Impulsi episoodis räägime detailselt sellest, kuidas digitaalsed tööriistad toetavad linnaplaneerimist päriselus, miks tasakaal keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel on kriitiline ning kuidas luua linnaruum, mis toimib ka 30–40 aasta pärast. Juttu tuleb ka ringmajandusest, materjalide taaskasutusest, energialahendustest, kogukonna kaasamisest ja sellest, miks hea linnaruum peaks olema inimese jaoks loomulikult kestlik – ilma, et ta peaks sellele igapäevaselt mõtlema.

Odav e-kaubandus Hiinast on muutnud tarbijakäitumist kogu Euroopas – aga millise hinnaga? Temu, Shein ja Alibaba pakuvad enneolematut hinnataset ja kättesaadavust, kuid nende ärimudelite taga peituvad küsimused töötingimustest, keskkonnamõjust, tarneahelate läbipaistvusest ja ausast konkurentsist. Selles ESG Impulsi episoodis võtame luubi alla globaalsed e-kaubanduse hiiglased ning uurime, kuidas nende kasv mõjutab kohalikke ettevõtteid, tarbijaid ja kestlikkuse eesmärke Euroopas. Räägime ausalt sellest, miks odav hind ei ole kunagi tasuta ning milline on selle tegelik mõju tervisele, keskkonnale ja ühiskonnale. Stuudios on kaks kogenud eksperti: Siiri Tiivits-Puttonen, roheettevõtluse ja digitaliseerimise strateeg ning Annely Aer, finantsnõustaja ja kestliku ettevõtluse mentor. Koos avame e-kaubanduse telgitaguseid nii keskkonna, sotsiaalse vastutuse kui ka juhtimise ja regulatsioonide vaatenurgast.

Kestlikkus ja rahamaailm – kas need kaks sobivad üldse kokku? Milline roll on pankadel selles, kuhu raha liigub, ja kas finantsasutus saab päriselt mõjutada ettevõtete ning inimeste valikuid kestlikkuse suunas. Selles episoodis on külas Mihkel Tamm, Swedbanki ESG valdkonna juht, kellega avame finantssektori rolli kestlikkuse kujundamisel. Räägime sellest, kuidas pank seab ja juhib oma kestlikkuse eesmärke, millist mõju avaldab laenuandmine ettevõtete tegevusele ning kuidas hinnatakse riske ja võimalusi olukorras, kus kestlikkus ei ole enam pelgalt maine-, vaid ka äriküsimus. Vestluses tuleb juttu nii Swedbanki sisemistest eesmärkidest ja portfelli mõjust kui ka sellest, miks ja millistel juhtudel on pank otsustanud teatud projekte mitte rahastada. Samuti arutame, kuidas kestlikkuse andmeid tegelikult kasutatakse, milline on finantseeritud emissioonide roll ning miks ei saa kestlikkust vaadata vaid regulatsioonide ja aruandluse kaudu. Lisaks puudutame sotsiaalseid teemasid – rahatarkust, haridusse panustamist, kogukondade toetamist ning seda, kuidas pank saab olla osa laiemast ühiskondlikust arengust, mitte ainult majanduse vereringe.

Kestlikkusest räägitakse sageli strateegiate, eesmärkide ja aruandluse kaudu, kuid organisatsioonide igapäevatöös tähendab see hoopis otsuseid, valikuid ja vastutuse võtmist. Eriti suurtes ettevõtetes ei ole kestlikkus eraldiseisev projekt, vaid osa sellest, kuidas teenuseid pakutakse ja organisatsiooni juhitakse. Riigiettevõtete puhul lisandub kestlikkuse juhtimisele ka avalik ootus ja laiem ühiskondlik vastutus. Otsused ei mõjuta ainult ärilisi tulemusi, vaid ka inimeste harjumusi, ligipääsu teenustele ja keskkonnamõju ulatuslikumas vaates. Selles ESG Impulsi episoodis vaatame kestlikkusele otsa läbi Omniva kogemuse. Stuudios on külas Mirjam Suurekivi, kes juhtis Omnivas kestlikkuse valdkonna ülesehitamist sisuliselt nullist. Räägime tema teekonnast ESG valdkonda ning sellest, kuidas kestlikkust päriselt organisatsiooni juhtimisse integreerida.