Selles episoodis räägime, kuidas kestlikkus saab olla juhtimisvahend, mitte pelgalt regulatiivne kohustus. Vaatame, kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on kestlikkusest kujunenud praktiline suunaja otsuste tegemisel ning miks on oluline siduda keskkonnamõjud otseselt inimeste tervisega.

Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas Andra Migur, Põhja-Eesti Regionaalhaigla rohepöörde juht. Vestluses jagab Andra kogemusi PERHi kestlikkuse teekonnast, vabatahtlikust ESG aruandlusest ning sellest, kuidas väikesed käitumuslikud muudatused võivad viia väga suurte tulemusteni.

Teemad, millest räägime:

• Mida tähendab kestlikkus Andra Miguri jaoks ja kuidas see seostub tervisega
• PERHi rohepöörde teekond ja hetkeolukord
• Kuidas kestlikkusaruandlusest sai juhtimiskompass, mitte regulatiivne kohustus
• Mida on aruandlus päriselt muutnud mõtteviisis, otsustes ja käitumises
• Algatus „Miljon kinnast vähem“ ja selle mõju
• Käitumuslikud nügimised, huumor ja mängulisus haiglakeskkonnas
• PERHi peamised keskkonnamõjud, mõõdikud ja pimenurgad
• Ravimijäätmete ja ühekordsete tarvikute vähendamine
• PERHi CO₂-jalajälg ja realistlikud sihid aastani 2030
• Koostöö teiste haiglate ja tervishoiuasutustega Eestis ja Euroopas

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas kestlikkust saab rakendada tervishoius praktilisel tasandil
• kuidas ESG aruandlus aitab juhtimisotsuseid paremini suunata
• milline roll on käitumuslikel muutustel kestlikkuse saavutamisel
• kuidas vähendada keskkonnamõju ilma patsiendi ohutust kahjustamata
• millised on tervishoiusektori suurimad kestlikkuse väljakutsed

Kuula episoodi ja saa ülevaade, kuidas haigla saab kestlikkuse kaudu muuta oma igapäevast toimimist, juhtimist ja kultuuri nii, et sellest võidavad patsiendid, töötajad ja keskkond.

The post Kestlikkus tervishoius ja haigla rohepööre – külas Andra Migur (PERH) appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis räägib kogenud turundusjuht ja kestliku turunduse eestkõneleja Elen Kahro-Mugamäe, kuidas kestlik turundus tegelikult toimib ning millised on selle praktilised ja strateegilised aspektid. Elen toob välja, miks kestlikkus ei ole eraldi turundusliik, vaid tõenditel põhinev ja aus turundus, mis toetab ettevõtte ESG strateegiat ja tugevdab brändi usaldusväärsust.

Seekordses ESG Impulsi episoodis räägime, kuidas vältida greenwashing’ut, mõista roheväidete konteksti ning kasutada digitaliseerimist ja AI-d kestlikuma turunduse loomiseks. Samuti jagab Elen praktilisi näiteid hotellinduse ja teenusmajanduse valdkonnast (ibis, Duco/Tuko hotellid), näidates, kuidas kestlikkus saab olla loomulik osa kliendikogemusest ja ärimudelist, mitte eraldiseisev kampaania.

Teemad, millest räägime:

• Mis on kestlik turundus ja miks see peab olema osa tavapärasest turundusest
• Levinumad müüdid ja väärarusaamad kestliku turunduse kohta
• Kuidas vältida greenwashing’ut ja miks green hushing võib olla sama riskantne
• Roheväited („keskkonnasõbralik“, „net zero“) – miks kontekst ja tõendus on olulised
• Euroopa Liidu regulatsioonide mõju turundajatele (roheväidete direktiiv, tarbijavõimestamise direktiiv)
• Kestlikkuse mõju mõõtmine: süsinikujalajälg, andmed ja tõenduspõhisus
• AI ja digitaliseerimise roll kestlikumas turunduses
• Koostöö ja kogukondlik mõtlemine kui kestlikkuse edendamise võti
• Praktilised näited hotellindusest ja teenusmajandusest (nt ibis, Duco/Tuko hotellid)

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas teha turundust, mis toetab ESG strateegiat
• kuidas vältida rohepesu ja liigseid lubadusi
• kuidas kestlikkust mõõta ja tõendada
• kuidas integreerida kestlikkus loomulikult ärimudelisse
• millist rolli mängivad koostöö ja kogukond

Kuula episoodi ja saa teada, kuidas kestlik turundus võib tugevdada brändi usaldusväärsust ja anda lisaväärtust kliendikogemuses.

The post Kestlikust turundusest koos Elen Kahro-Mugamäega appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis räägib LCA Supporti asutaja ja juht Anni Oviir, kuidas toimub elutsükli analüüs (LCA), EPD koostamine ning sõltumatu verifitseerimine. EPD (Environmental Product Declaration) mängib järjest suuremat rolli ehituses, tootmises ja hankes. Kuid mis tegelikult juhtub kulisside taga, kui ettevõte soovib oma toote keskkonnamõju ausalt ja standarditele vastavalt esitada?

Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas Anni Oviir, LCA Supporti asutaja, LCA konsultant ja sõltumatu EPD verifitseerija. Räägime detailselt sellest, kuidas toimib elutsükli analüüs (LCA), miks andmete kvaliteet on EPD aluseks, ning milliseid standardeid ja verifikatsiooninõudeid ettevõtted peavad arvestama.

Teemad, millest räägime:

• Kuidas Anni teekond EPD ja LCA valdkonda algas
• Kuidas luuakse EPD: andmete kogumine, LCA mudelid, PCR-id, standardid
• Mis on “independent EPD verifier” ja miks on sõltumatus kriitiline
• Tüüpilised vead EPD andmetes ja kuidas neid vältida
• EPD standardid: EN 15804, ISO 14040/44, PCR nõuded
• Millistes Eesti ja Baltikumi valdkondades kasutatakse EPDsid kõige rohkem
• Kui kiire on EPD-de levik ja kas need saavad lepingutes standardiks
• LCA, EPD ja tarnijate andmete koostöö parimad praktikad
• Andmete kvaliteet: tarnijate EPDd, industry average data, LCI andmebaasid
• Tehnoloogiad ja AI tulevikus: kuidas need muudavad EPD loomist ja verifitseerimist
• Millest alustada ettevõte, kellel pole veel ühtegi EPDd
• Eesti ja Euroopa regulatsioonid, mis hakkavad EPDd nõudma

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas hinnata oma toote keskkonnamõju
• kuidas EPD verifitseerimine töötab
• millest alustada, kui ettevõttes pole veel EPDd
• kuidas vältida rohepesu LCA-protsessis
• mis suunas liigub materjalide ja ehituse andmepõhine kestlikkus

Kuula episoodi ja avasta, kuidas EPD võib muuta tooted disainilt, tootmiselt ja keskkonnamõjult paremaks.

The post Kuidas sünnib usaldusväärne keskkonnadeklaratsioon? Külas LCA Supporti asutaja Anni Oviir appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis räägime ausalt sellest, kuidas ETS Nord alustas oma kestlikkuse teekonda, millised olid esimesed sammud ning kuidas jõuti tulemusteni, mis räägivad enda eest – üle 10% väiksem CO₂ jalajälg ning 75% müüdud toodangust kaetud EPD-dega.

Arutame ka seda, kuidas kestlikkusest saab osa ettevõtte kultuurist – mitte projekt, vaid läbiv mõtteviis. Räägime töötajate kaasamisest, tarnijate nügimisest, andmete kogumisest ning sellest, miks regulatsioonidele reageerimise asemel tasub neist samm eespool olla.

Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas ventilatsioonilahendusi tootev ettevõte ETS Nord, keda esindavad finantsanalüütik Marilen Puusep ja jätkusuutlikkuse juht Marcus Kukkonen. Nad jagavad praktilist kogemust sellest, kuidas ettevõttes sai alguse CO₂ jalajälje mõõtmine, miks mindi kohe täis-skoobiga arvutuste juurde ning kuidas loodi eraldi jätkusuutlikkuse juhtstruktuur, mis aitab teemat süsteemselt edasi viia.

Teemad, millest räägime:

• Kuidas ETS Nordi kestlikkuse teekond alguse sai
• Miks otsustati CO₂ jalajälge mõõta kohe skoobis 1, 2 ja 3
• Millised sammud tõid üle 10% jalajälje vähenemise
• Päikesepark, energiamõõtmine tootmises ja lämmastikulahendus tõstukitele
• Miks on Skoop 3 kõige keerulisem ja mida see tähendab tootmisettevõttele
• Kuidas kaasata üle 500 töötaja kestlikkuse eesmärkidesse
• Tarnijate Code of Conduct, EPD-de küsimine ja koostöö arendamine
• Miks EPD-d muutuvad ehitus- ja Skandinaavia turul järjest olulisemaks
• Kuidas valmistutakse CSRD/ESRS aruandluseks ja ehitatakse ESG andmeplatvorm
• Kahese olulisuse hindamine ja praktilised õppetunnid Excelitest edasi liikumisel
• Millest alustada, kui ettevõte on oma kestlikkuse teekonna alguses

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas vähendada ettevõtte CO₂ jalajälge süsteemselt
• kuidas muuta kestlikkus osaks ettevõtte kultuurist
• millist rolli mängivad EPD-d ja tarneahela andmed
• kuidas töötajaid ja tarnijaid päriselt kaasata
• kuidas alustada, kui regulatsioonid tunduvad keerulised ja mahukad

Kuula episoodi ja saa praktiline ülevaade, kuidas üks Eesti tootmisettevõte on muutnud kestlikkuse strateegiat järjepidevalt igapäevaseks tegutsemisviisiks.

The post Kuidas ETS Nord vähendas oma CO₂ jalajälge ja lõi kestliku ettevõtte kultuuri? appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis on külas Markus Hääl, Hundipea arendusjuht – inimene, kes veab eest uue linnaruumi loomist endisel tööstusalal, kus tehnoloogia ja looduse tasakaal ei ole kompromiss, vaid lähtepunkt. Hundipea arenduses kasutatakse digitaalset kaksikut, et modelleerida energiakasutust, mikrokliimat, varjutust, hoonete paigutust, liikumisvooge ja CO₂ jalajälge juba enne, kui füüsilised otsused tehakse.

Seekordses ESG Impulsi episoodis räägime detailselt sellest, kuidas digitaalsed tööriistad toetavad linnaplaneerimist päriselus, miks tasakaal keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel on kriitiline ning kuidas luua linnaruum, mis toimib ka 30–40 aasta pärast. Juttu tuleb ka ringmajandusest, materjalide taaskasutusest, energialahendustest, kogukonna kaasamisest ja sellest, miks hea linnaruum peaks olema inimese jaoks loomulikult kestlik – ilma, et ta peaks sellele igapäevaselt mõtlema.

Teemad, millest räägime:

• Markuse teekond kestlikkuse, tehnoloogia ja linnaruumi arendamiseni
• Mis on Hundipea ja miks arendatakse seda kui “linna linnas”
• Digitaalne kaksik linnaplaneerimises: mida ja miks modelleeritakse
• Energiapositiivse ja taastuvenergiale suunatud linnaruumi võimalused ja piirid
• Kuidas teha pikaajalisi otsuseid 30–40 aastase vaatega
• Tasakaal keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel
• Ringmajandus vanal tööstusalal: mida saab taaskasutada ja mida mitte
• Materjalivalikud, betooni roll ja kompromissid kestlikkuses
• Tööstussümbioos, jäätmekäitlus ja regulatsioonide piirangud
• Kogukonna kaasamine ja miks “hea linnaruum” ei tohiks vajada selgitamist
• 15 minuti linna loogika ja polütsentrilise linna tulevik Eestis
• Mida Hundipea kogemus õpetab teistele arendajatele ja omavalitsustele

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas linnaruumi saab planeerida andmepõhiselt ja pikaajaliselt
• kuidas digitaalne kaksik aitab teha paremaid planeerimisotsuseid
• millised on kestliku linnaruumi suurimad praktilised väljakutsed
• kuidas ühendada tehnoloogia, kogukond ja keskkond toimivaks tervikuks
• miks tuleviku linn ei sünni revolutsioonist, vaid läbimõeldud harjumustest

Kuula episoodi ja avasta, kuidas Hundipea näitel sünnib tuleviku linn – selline, kus kestlikkus on süsteemi sisse ehitatud ja hea elukeskkond tekib loomuliku tulemusena.

The post Markus Hääl ja Hundipea ehk tuleviku linn, mis sünnib digitaalse kaksiku abil appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles ESG Impulsi episoodis võtame luubi alla globaalsed e-kaubanduse hiiglased ning uurime, kuidas nende kasv mõjutab kohalikke ettevõtteid, tarbijaid ja kestlikkuse eesmärke Euroopas. Räägime ausalt sellest, miks odav hind ei ole kunagi tasuta ning milline on selle tegelik mõju tervisele, keskkonnale ja ühiskonnale.

Stuudios on kaks kogenud eksperti: Siiri Tiivits-Puttonen, roheettevõtluse ja digitaliseerimise strateeg ning Annely Aer, finantsnõustaja ja kestliku ettevõtluse mentor. Koos avame e-kaubanduse telgitaguseid nii keskkonna, sotsiaalse vastutuse kui ka juhtimise ja regulatsioonide vaatenurgast.

Teemad, millest räägime:

• Hiina e-kaubanduse gigantide (Temu, Shein, Alibaba) ärimudelid ja nende kiire kasv Euroopas
• Kas odav hind saab olla kooskõlas kestliku tarbimise ja sotsiaalse vastutusega
• Tarneahelad Hiinas: töötingimused, tootmismahud ja keskkonnastandardid
• Mida tegelikult sisaldavad ultra-odavad tooted (kemikaalid, ftalaadid, bisfenoolid jm)
• Laste mänguasjade, rõivaste ja kosmeetika ohutuse probleemid
• Lennutranspordi mõju: väikeste pakkide süsinikujalajälg
• Miks Hiinast tulev e-kaubandus ei maksa Euroopa riikides samu makse
• Ebaaus konkurents Eesti ja Euroopa väike- ja mikroettevõtetele
• Digiturunduse roll: algoritmid, neuromarketing ja tarbimissõltuvus
• Tarbija roll ja vastutus – kas teadlikud valikud saavad turgu muuta
• Euroopa Liidu võimalikud regulatsioonid: tollimaksuvabastuste lõpp, digitaalsed tootepassid
• Kuidas tõsta kohalike ja kestlike ettevõtete nähtavust suurte platvormide kõrval

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• milline on odava e-kaubanduse tegelik keskkonna- ja tervisemõju
• kuidas Hiina platvormid mõjutavad Eesti ja Euroopa ettevõtjate ellujäämist
• miks tarbimisharjumused ja neuromarketing on omavahel tihedalt seotud
• millised regulatiivsed muudatused on Euroopas tulemas
• kuidas teha teadlikumaid ja kestlikumaid tarbimisvalikuid

Kuula episoodi ja mõtesta koos meiega, kas „odav“ tähendab alati head tehingut – ning milline vastutus on tarbijal, ettevõtjal ja riigil e-kaubanduse tuleviku kujundamisel.

The post E-kaubandus ja Hiina gigantide mõju: Temu, Shein ja Alibaba kestlikkuse luubi all appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis arutame, miks AI areng on olnud plahvatuslik, samal ajal kui ESG liigub pigem süsteemselt ja regulatsioonide rütmis. Kas tegemist on vastanditega või hoopis loomulike liitlastega?

Räägime ka AI tegelikust jalajäljest – energiast, veekulust ja andmekeskustest –, aga samuti sellest, kuidas tehisintellekt saab aidata ettevõtetel teha targemaid, andmepõhisemaid ja mõjusamaid kestlikkusotsuseid.

Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas AI koolitaja ja konsultant Gerlyn Tiigemäe, kes töötab igapäevaselt ettevõtetega, aidates neil tehisintellekti turvaliselt, efektiivselt ja strateegiliselt kasutusele võtta. Arutame, kas AI kiirus on ESG-le oht või võimalus, millised on suurimad müüdid tehisintellekti ümber ning kuidas ettevõtted saavad AI abil päriselt väärtust luua – mitte lihtsalt efektiivsust näidata.

Teemad, millest räägime:

• Miks AI areng on olnud kiirem ja nähtavam kui ESG liikumine
• Kas AI ja kestlikkus on loomulikud partnerid või tekib konflikt
• Kui suur on AI tegelik energiakulu ja veejalajälg
• Kuidas andmekeskuste asukoht (USA vs Euroopa) mõjutab mõju keskkonnale
• Kuidas AI aitab ESG aruandlust ja andmeanalüüsi lihtsustada
• Promptimise roll – kuidas saada kvaliteetne ja vastutustundlik tulemus
• Hallutsineerimine, kallutatus ja info kontrollimine
• Turvalisus: milliseid andmeid võib AI-sse sisestada ja milliseid mitte
• Enterprise vs tasuta mudelid ja andmekaitse küsimused
• Kas AI võtab töökohad ära või loob uusi rolle
• Kuidas kasutada AI-d nii, et see looks päriselt strateegilist väärtust

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kas AI ja ESG liiguvad samas või eri suunas
• kuidas AI võib toetada kestlikkuse eesmärkide saavutamist
• millised on AI kasutamise suurimad riskid ja vastutuskohad
• kuidas kasutada AI-d andmepõhiselt ja turvaliselt
• mida tähendab AI tulek sinu rollile ja ettevõtte tulevikule

Kuula episoodi ja saa selge pilt, kuidas kasutada tehisintellekti nii, et see toetaks ettevõtte kestlikkust, mitte ei töötaks sellele vastu.

The post AI ja ESG – sõbrad või vastandid? Külas Gerlyn Tiigemäe appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis on külas Mihkel Tamm, Swedbanki ESG valdkonna juht, kellega avame finantssektori rolli kestlikkuse kujundamisel. Räägime sellest, kuidas pank seab ja juhib oma kestlikkuse eesmärke, millist mõju avaldab laenuandmine ettevõtete tegevusele ning kuidas hinnatakse riske ja võimalusi olukorras, kus kestlikkus ei ole enam pelgalt maine-, vaid ka äriküsimus.

Vestluses tuleb juttu nii Swedbanki sisemistest eesmärkidest ja portfelli mõjust kui ka sellest, miks ja millistel juhtudel on pank otsustanud teatud projekte mitte rahastada. Samuti arutame, kuidas kestlikkuse andmeid tegelikult kasutatakse, milline on finantseeritud emissioonide roll ning miks ei saa kestlikkust vaadata vaid regulatsioonide ja aruandluse kaudu.

Lisaks puudutame sotsiaalseid teemasid – rahatarkust, haridusse panustamist, kogukondade toetamist ning seda, kuidas pank saab olla osa laiemast ühiskondlikust arengust, mitte ainult majanduse vereringe.

Teemad, millest räägime:

• Mihkel Tamme teekond kestlikkuse ja panganduse valdkonda
• Miks pangad hakkasid kestlikkuse teemasid tõsiselt võtma juba enne kohustuslikku aruandlust
• Kuidas hinnatakse laenutaotluste puhul kestlikkuse ja äri riske
• Millal ja miks on pank otsustanud projekte mitte rahastada
• Mis on finantseeritud emissioonid ja miks moodustavad need panga suurima keskkonnamõju
• Andmete roll kestlikkuse juhtimisel ja miks kasutatakse endiselt palju proksisid
• Swedbanki kliimaeesmärgid kinnisvara ja energiatootmise vaates
• Riigi, pankade ja ettevõtete roll kestlikkuse eesmärkide saavutamisel
• Kuidas pank panustab sotsiaalsesse kestlikkusse: rahatarkus, haridusfond, kogukonnad
• Kestlikkuse polariseerumine ühiskonnas ja miks see teema tekitab vastakaid arvamusi
• Milline võiks olla tasakaalukas ja praktiline kestlikkuse tulevik

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas pank mõjutab kestlikkust läbi rahastamisotsuste
• mida tähendab kestlikkus finantssektori vaatenurgast päriselt
• miks kestlikkus on seotud riskijuhtimise ja äriliste otsustega
• kuidas kestlikkuse andmeid kasutatakse laenude ja portfelli hindamisel
• milline roll on pankadel ühiskondlike muutuste suunamisel

Kuula episoodi ja saa teada, kuidas pank saab oma otsuste ja rahastusega suunata kestlikku tulevikku ning ühiskonna arengut.

The post Kuidas pank ise kestlikkusesse panustab? Swedbanki ESG valdkonna juhi Mihkel Tamme vaade appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Selles episoodis võtame fookusesse rohelise rahastuse toimimise, võimalused ja karid. Räägime ausalt sellest, miks rohefondid vaevlevad, miks ESG reitingud tekitavad segadust ja miks üleminek kestlikumale majandusele ei saa toimuda üleöö.

Arutame ka suuremat pilti: kas kasum ja väärtused peavad alati vastanduma või on võimalik leida tasakaal, kus kapital suunab päriselt muutust – ilma, et süsteem kokku kukuks?

Seekordses ESG Impulsi episoodis on külas jätkusuutlikkuse juht ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrant Linda Kadajane, kelle magistritöö keskendus nügimise teooria rakendamisele Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel Eesti varahaldusettevõtetes. Tema vaatenurk ühendab akadeemilise uurimistöö, praktilise finantsmaailma kogemuse ja süsteemse arusaama sellest, kuidas kapital tegelikult liigub.

Teemad, millest räägime:

• Mis vahe on kestlikul rahandusel, ESG-l ja rohelisel rahandusel
• Kuidas kujunevad ESG reitingud ja miks need on vastuolulised
• Miks võivad saastavad ettevõtted saada kõrgeid ESG hindeid
• Rohefondide madal tootlus – kas ajutine probleem või struktuurne takistus?
• Miks rohelisi investeerimisprojekte on Eestis vähe
• Euroopa Liidu taksonoomia ja regulatsioonide roll
• Kas rohelised võlakirjad toovad päriselt muutusi või on mõju väiksem, kui lubatakse?
• Riigi roll: selgus, pikaajalised eesmärgid ja bürokraatia vähendamine
• Nügimise teooria – kuidas suunata käitumist ilma sundimata
• Kas rohepööre on väikestele ettevõtetele liiga kallis?
• Kuidas julgeolek ja geopoliitika mõjutavad kestlikku rahastust
• Milline võib olla kestliku investeerimise tulevik järgmise 10 aasta jooksul

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas roheline rahandus päriselt toimib
• miks kõik rohefondid ei too kiiret tootlust
• milline roll on riigil, pankadel ja investoritel
• kas kasum ja kestlikkus saavad käia käsikäes
• kuidas oma raha teadlikumalt ja vastutustundlikumalt suunata

Kuula episoodi ja saa selgem arusaam, kuidas kapital saab toetada rohelist üleminekut nii, et see oleks realistlik, toimiv ja pikaajaliselt jätkusuutlik.

The post Kuidas rahastada rohelist tulevikku? Külas Linda Kadajane appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.

Riigiettevõtete puhul lisandub kestlikkuse juhtimisele ka avalik ootus ja laiem ühiskondlik vastutus. Otsused ei mõjuta ainult ärilisi tulemusi, vaid ka inimeste harjumusi, ligipääsu teenustele ja keskkonnamõju ulatuslikumas vaates.

Selles ESG Impulsi episoodis vaatame kestlikkusele otsa läbi Omniva kogemuse. Stuudios on külas Mirjam Suurekivi, kes juhtis Omnivas kestlikkuse valdkonna ülesehitamist sisuliselt nullist. Räägime tema teekonnast ESG valdkonda ning sellest, kuidas kestlikkust päriselt organisatsiooni juhtimisse integreerida.

Teemad, millest räägime:

• Mirjam Suurekivi teekond finantsist kestlikkuse valdkonda
• Kuidas ehitada kestlikkuse süsteem üles suures organisatsioonis
• Riigiettevõtte roll ja vastutus kestlikkuse kujundamisel
• Kestlikkuse eesmärkide seadmine ja juhtimine Omnivas
• Andmete kogumine, auditeerimine ja aruandluse praktilised väljakutsed
• ESG tarkvarade ja tööriistade roll kestlikkuse juhtimisel
• Transpordi, energia ja hoonete mõju Omniva keskkonnamõjule
• Kliendi- ja partneriootuste kasv kestlikkuse teemadel
• Sotsiaalne kestlikkus: ligipääsetavus, töötajad ja kogukonnad
• Miks kestlikkus ei ole ainult regulatsioon, vaid ka juhtimise küsimus

See episood sobib sulle, kui soovid teada:

• kuidas kestlikkust suures organisatsioonis päriselt ellu viiakse
• millised on riigiettevõtte kestlikkuse eripärad ja piirangud
• kuidas ESG andmeid kasutatakse otsuste ja juhtimise toetamiseks
• millised on peamised praktilised väljakutsed kestlikkuse juhtimisel

Kuula episoodi ja saa inspiratsiooni, kuidas kestlikkust oma organisatsioonis tõhusalt rakendada.

The post Mirjam Suurekivi ja Omniva väljakutsed kestlikkuse vallas appeared first on ESG ja kestlikud lahendused.